Helsingfors

Mis ma oma lühidal konsjuumertripil teada sain? Näiteks, et esmaspäeval võidavad sinna ainult koristajad ja ehitajad (ja karjuvad lapsed peredega). Näiteks, et väikeseid disainpoode on küll ja küll, aga osta pole ikka midagi. Siinkohal meenus, miks ma päris mitu aastat naaberlinna ostuskeenesse jalga tõstnud ei ole.  Siis nägin veel, et Jopo ruulib jätkuvalt rattateid. Mis paneb mind mõtlema – kas must või valge? Või hoopis army green? Lõpuks jõudis kohale ka see, et 11 tunniga jõuab napilt kõik sihtpunktid ära külastatud. Ja et Tallinn on Stockmann Deli brie-meloni baguette‘i võrra vaesem. Korralikku kaamerat kaasa võtta ei jaksanud.

Kunsttükk Kosmoses

Väike ehitus

Polnud nagu ka midagi

Kamppist

Pangandus Soome moodi

Leibeleid oli, asja ennast mitte. Mõnus interjöör siiski ja eriti lõbus teenindaja, nime ei küsinud.

Sissejuhatus, veidi LA

Ajutine, coolide müüjatega, aga ainult meestele

Seal polnud nüüd küll midagi

Aga ees seisis roosa Jopo. Kiljusin vähemalt 2 korda rõõmust-segadusest, kui roosat eksemplari nägin. Nagu põrsas.

Lumi on 14, seal isegi üht-teist oli, aga numbreid jälle mitte. Nagu Nu Nordik. Maailma noordisainerite kõrval oli esindatud ka näiteks meie Talling Dolls, jah just sellise tüpoga.

See oli kinni, kahju.

Mais avati MTWTFSS. Ilusad teenindajad, nitšekas interjöör, muusika otse minu iTunesist. Cocteau Twinsist Serena Maneeshini.

Wtf, Sokos?

Ja siis oli äkki aeg laevale joosta.

Paar asja ikka sai.



Your comment here

Twitter Auto Publish Powered By : XYZScripts.com