Hetkel on päevakorras kiired ajad ühes audiovisuaalse kommunikatsiooni teooria ning hernhuutlastega Saaremaal 19. sajandil. Seega on mõistetav, et huvitavate sündmuste jälgimine ning internetis takseerimine on küllaltki raskendatud (aga mitte võimatu). Kui muidugi välja arvata mõned üksikud isiklikud minisaavutused. Esmalt suutsin viimasel hetkel ruudulipu alt läbi viia Well Played, Sir‘ile meisterdatud 2009. aastat iseloomustava mixteibi (ilmub avalikkuse ette 19. jaanuaril) ning teiseks lahendasin (loodetavasti) oma suvise praktikaprobleemi. Ehk lugu sellest, kuidas alustasin ajakirjandusest/suhtekorraldusest (keegi ei tea miks), kuid praktiline vahemaandumine leiab aset hoopis ühes Eesti kreatiivsemas reklaamiagentuuris. Nii võib juhtuda, kui isiklikud huvid võtavad kohati nihilistlikke poose. Mixteipidest aga nii palju, et üks linnuke aiateibalt maas, teised kaks tiirutavad veel sädistades aiateiba kohal.

Sessiaegseid asendustegevusi otsides koperdasin jällegi IKEA otsa. Kui eelmises postituses jahvatasin nende küllaltki nutikast sotsiaalmeediale toetuvast promost ning oskusest enda PR-ist omakorda hea PR toota (lugege ka Kairi kommentaare), siis sel korral hakkas mulle meeldima Milano agentuuri 1861 United‘i reklaamvõte busside ootepaviljonides, kus tavapärane valguskast on muudetud kööginõudest, toiduainetest ning muudest atribuutidest koosnevat segadust piiritlevaks vaateaknaks. Kulinaarse kaose võtab kokku lause “basta poco per mettere ordine in cucina”, e “köögis korra loomine ei nõua palju (vaeva)”.

via ibelieveinadv

JCDecaux Eesti on antud reklaami kasutanud ka firma innovaatilisuse demonstreerimiseks. JCDecaux’st rääkides meenub mulle nüüd teine suur välireklaampindu pakkuv firma ehk ClearChannel ning nende koostöö Tank‘iga. Friiping nimelt. Ehk siis jutt on sellest, kuidas meie linnatänava tavapärastest reklaampiilaritest said hoopis graffiti-piilarid. Kui reklaam on üldiselt esiplaanil, lubatud ja kirutud ning graffiti lösutab tagaplaanil ning on vihatud ja kirutud, siis antud juhul kolis viimane sinna, kuhu tal üldjuhul üldse asja ei ole – esiplaanile poseerima. Ma ei ole kindel, kas ettevõtmine on linnaruumis enam säilinud, aga Delfi uudist Reisisaatja Edgarist on vast siia-sinna levinud ning ülejäänud kunsttükke saab Tank’i lehel vaadelda.

via tank.ee

Jutulõnga lõikan läbi teadaandega, et jaanuarikuu Cosmopolitanis on juttu meie blogide naissõdalastest, kelle hulgas ka ise mossitades figureerin. Ehk siis seletame Kärdi, Helene, Maarini ning Evaga sellest, kus ja miks me netigalaktikas kolame. Kuna 5 inimese pajatusteks oli ruumi vähe, siis on tekst rohkem informeeriv-lakooniline, kuid häid kolamise ideid annab siiski. PS: muide selles samas Cosmos surgib Karl Saluveer oma kirjasõnaga naisi, et nad oma komforttsoonist välja roomaks.